Menüü

 

Purtse Jahtsadam

Purtse jahtsadam on Eesti üks uuemaid mereväravaid. 2015. aastal rajatud väikesadamate reeglitele vastav sadamakompleks on loodud tervitamaks merekülalisi meilt ja kaugemalt. Jahtsadama navigatsiooniperiood on 1. maist kuni 30. septembrini. Merekultuuriaasta 2016 raames pälvis Purtse Jahtsadam riigihaldusministri tunnustuse ja Aasta väikesadama tiitli.

 

Sadamas on paadslipp ja 18 paadikohta, millest 10 on külaliskohad. Purtse jahtsadam kuulub Eesti väikesadamate võrgustikku ning vastab väikesadamate teenusstandardile. Kaid ja territoorium on valgustatud ja elektrooniliselt valvatud. Rajatud on kaid ja sadamat lainetuse eest kaitsvad muulid, paigaldatud ujuvkaid, akvatoorium ja faarvaater on süvendatud ning tähistatud toodritega. Minimaalne sügavus kaide juures on 2,5m. Olemas on slipp. Sadamakail on vesi ja elekter, sadamas on kättesaadavad ohutusvahendid, võimalus on tühjendada septiktanki. Sadamahoones on sooja veega varustatud pesemisvõimalused ja WC, mis on ligipääsetavad ka erivajadustega külastajatele. Sadama territooriumil on tasuta WiFi. Külastajatel on võimalik kasutada kümblustünni, grilli ja grillimisvahendeid.

Purtse Jahtsadama asukoht

Purtse jahtsadam asub Purtse jõe suudmes, jõe läänekaldal. Jõesuudme looduslike eripärade tõttu ei pääse sadamasse väga suurte veesõidukitega. Sadamateenuseid osutatakse Purtses vaid alla 24-meetrise kogupikkusega veesõidukitele.

Ligipääsujuhend mööda maad

Juurdepääs Tallinn-Peterburi maantee 137. km (Tallinna suunalt tulles, pöörata enne Purtse jõe silda vasakule), mööda Kõrkküla-Liimala teed. Tallinn-Peterburi maanteel on sadamat tähistavad suunaviidad.

Ligipääsujuhend merelt

Sisseõit Purtse sadamasse algab sadamast 272 meetri kauguselt kirdes (kurss 155). Laevatee teeb ühe suunamuutuse 109 meetri kaugusel laevatee algusest (kurss 147). Laevatee on 8 meetrit lai ja tähistatud kolme toodripaariga. Vaata kaarti siit.

Sadama koordinaadid

59°26’7”N 26°59’28”E
VHF Raadio kutsung: PURTSE

Purtse Jahtsadama hinnakiri

Allolevalt lingilt saad vaadata Purtse Jahtsadama teenuste hinnakirja.

Purtse Jahtsadama eeskiri

Siit saad alla laadida Purtse Jahtsadama eeskirja.

Purtse Jahtsadama lähenemiskaart

Purtse jahtsadama lähenemiskaardi saad suureks klikkida ja alla laadida klõpsates siia.

Purtse Jahtsadama sadamakapten

Purtse Jahtsadama sadamakapteni ametit peab terve Tulivee kompleksi rajaja ja omanik Heigo Prits.

sadam@tulivee.ee
Tel. +3725255268

Purtse Jahtsadama ajalugu

Purtse jõe suudmeala on läbi ajaloo olnud oluline kaubanduse- ja salakauba keskus. Purtses on ajast aega elanud vägevad mehed, kes on olnud nii kalurid, kaupmehed, salakaubitsejad kui ka sõjamehed.

Aastasadu vana sadamakoht

Esimesed märgid inimasustusest Purtse jõe ääres pärinevad pronksiaja lõpust, mil seal elanud inimesed tegelesid karjakasvatuse, kalapüügi ja hülgeküttimisega.

Vanemal rauaajal tõusis piirkonna olulisus tänu piirkonna paiknemisele Vislast Roomani ulatunud “merevaigutee” ääres ning Purtse jõe suudme sobivusele looduslikult sobiva sadamakohana. Eesti ranniku idaosa on vähe liigendatud ega paku just palju võimalusi ohutuks maabumiseks ega tormivarju leidmiseks.

Muinasajal oli Purtse jõe suudmeala Askäla muinasmaakonna mereväravaks. 8. sajandil rajati Purtse jõe paremale kaldale, tänasest suudmest ca 500 meetrit lõunasuunda, Tarakalda linnus, mis eeldatavasti pidi kaitsma sadamat ja kohalikke elanikke idast lähtuvate röövretkede eest.

Sõbra- ja salakaubandus Purtses

Sõbrakaubandus eestlaste ja soomlaste vahel (sepralaitos) sai alguse juba 13. sajandil, mil Soome kesk- ja idaosa sai püsiasustuse. Keskajal nähtus süvenes. Kuna Soome lahe põhjaosa on kalarikkam kui lõunaosa, kus jälle on paremad viljelustingimused, oligi alus kaubandussuheteks loodud. Takistuseks polnud ka keelebarjäär.

Oluline muutus rannakaubanduses toimus peale järjekordset Vene-Rootsi sõda (1808–1809), mil kogu Soome ala läks Vene impeeriumi valitsuse alla ning Soome Suurvürstiriiki asus personaaluniooni alusel valitsema Aleksander I. Soome sai liitumisel Venemaa Keisririigiga märgatavad eriõigused (autonoomia). Kohe asuti korraldama ka vahetuskaubandust Eesti ja Soome alade vahel. 1813. aastal oli selline kaubavahetus lubatud ainult Toolse ja Mahu sadamas, kus Soome ja Eesti talupojad tohtisid vahetada kala vilja vastu. Rahalised tehingud olid aga keelatud. 1846. aastal avati vahetus-kaubanduspunkt ka Purtses. 1859. aasta Vene–Soome kaubandusmääruses on ära toodud üheksa sellist punkti – Toolse, Mahu, Käsmu, Jägala-Jõesuu, Vihula, Vergi, Keila-Joa, Purtse, Võsu.

Ajalukku läks Purtse ka Venemaa ja Türgi ning viimasega liitunud Inglismaa, Prantsusmaa ja Sardiinia vahel peetud Krimmi sõja ajal (1853-1856), mil osa sõjategevust ka Läänemerele kandus. 1854–55 blokeeris Briti-Prantsuse eskaader kogu Venemaa Läänemere rannikut. Purtse jõe suue oli kõige kaugem punkt Soome lahes, kus Britid maale tungisid. Nimelt tulid 1855 a. aastal Purtse jõesuudmes maale inglise sõdurid, põletasid maha sõjaväekordoni, jõid Rannu kõrtsis viina ning lahkudes tulistasid oma laevalt lossi (Purtse kindluselamut).

image003

Krimmi sõda ja mereblokaad tõi kaasa ka olulised muutused rannakaubanduses. Mereblokaad põhjustas soolapuuduse Eesti aladel. Eriti terav oli probleem rannikualal. Kuna sool oli tollal kalasäilitamiseks ainus viis, asusid randlased aktiivselt Soomest soola vedama. Veeti nii enda tarbeks kui ka müügiks, teenides paatide ja eluga riskeerides suurt vaheltkasu. Sõja-aastail hoo sisse saanud Eesti talupoegade kaubaretked Soome andsid Põhja-Eesti rannarahvale võimaluse sõja lõppedes hakata ehitama uusi ja suuremaid aluseid, mis võimaldasid veelgi enam kaubavahetusega tegeleda. Lisaks soolale toodi Soomest tuletikke ja rauakaupa, mille hinnad ja kvaliteet siin pool lahte olid oluliselt kehvemad.

Kui mujal Eestis taandus ajapikku vahetuskaubandus põhjanaabritega, siis Toolse, Mahu ja Purtse regioonides kestis antud traditsioon, iga-aastaste silgulaatade näol, edasi veel möödunud sajandi 30-ndatel aastatelgi. Peamiselt kaubeldi Tütarsaarte elanikega. Viimane silgulaat Eesti rannikul toimus 1939 aasta kevadel.

silgulaat

Sõbrakaubandus põhines usaldusel, kuna sageli anti kala kevadel võlgu, saades sügisel vastu vilja ja kartuleid. Sel viisil tekkinud sidemed soodustasid ka salakaubanduse arengut.

Piiritusevedu ja Purtse

Peale I Maailmasõda ja sellele järgnenud Vabadussõda süvenes igasugune salakaubandus Eesti rannikul. Puudu oli paljudest kaupadest ning ametlik kaubandus oli korraldamata. Noore riigi korraldamata tollikontroll ja piirivalve ning Soomes 1919 aastal kehtima hakanud keeluseadus andsid veel hoogu juurde. Tegeleti nii toidukaupade, tikkude, seebikivi kui ka tubaka ja kohvi salakaubaveoga. 1920-ndatel tõrjus piirituse salakaubavedu kõrvale muu konterbandi, kui vähemkasumlikuma.

Tundub, et Purtse kandi mehed haarasid uuest kaubaartiklist ka kohe kinni. 1919. aastal konfiskeeriti Eestis salapiiritust vaid 5 korral kokku 141 liitrit, mis hilisemate tuhandete liitritega võrreldes naeruväärne tundub, siis leidis üks neist konfiskeerimistest aset just Purtses. Väheste sissekukkumiste taga võib näha ka korruptsiooni – näiteks kirjutakse tollastel politseiraportites „Palju kokkumängu salakaubavedajate ja rannavalvurite vahel oli 1919 aasta suvel olnud Aa rannas“.

Üldiselt tundub, et Purtse kandi salapiiritusevedajad olid ettevaatlikud mehed, kelle püüdmine polnud piirivalvuritele ka lihtne. Nii nendib Wirumaa Teataja 1928 aastal, et „Kuigi Purtse kordoni ülemal ja kohalikul politseil on juba ammugi teada, et piiritust veetakse, kuid vedajad olid niivõrd hästi organiseeritud, et võimatu neid tabada“. Kuigi enamasti piirdusid kohaliku piirivalve „töövõidud“ rannast leitud kanistritega, siis üksikud juhused kui vedajad koos laadungiga kätte saadi, räägivad organiseeritud tegevusest ja suurtest mahtudest. Näiteks tabati 9. septembril 1925 Saka rannast 980 liitrit salapiiritust. Kohapealsed salapiiritusevedajad müüsid oma lasti peamiselt Kiviõli ja Kohtla-Järve kaevuritele.

Keeldudest kangemad elamused